siin ma olen – saatana väike abiline
kõik on korras nagu
alati
ma vihkan end
ja armastan sind
ega suuda
meie kahe vahel valida
kui küsid
kuidas mul läheb
vastan: sitasti
nii nagu eestlastel ikka
Jürgen Rooste,
inimene,
keda ma pole vist kunagi kainena näinud.
ehk siis osalen esimest korda suurel kirjutamiskuul. Homme peame pidu ja kirjutame koos ^^
Ma kardan, et Lokkidega on midagi juhtunud. Ma olen veidi mures tegelikult. Või siis on asi minu tüütavas iseloomus ja ta ei soovi minuga suhelda. Go figure…
Igatahes olen ma see nädal päris asjalikult mitte kui miskit teinud. Tervis on vilets ja seetõttu jäi neljapa ka Tallinna minek ära. Oleks tegelikult ju tore olnud näha säuksuvaid inimesi.
Kuna mu elus ei toimu eriti midagi põnevat, siis ma rohkem ei kirjuta.
Aga hoidke mulle ja teistele kirjutajatele pöialt, et me ikka kõik võidaks ^^
.
Teie,
Liisa-Mialee
Jumal armastab meid kõiki.
Olla või mitte olla, selles ei ole küsimus. Küsimus on hoopis selles, et kui ma ei oleks see, kes ma olen, siis kes ma õigupoolest oleksin.
Eile oli Vennaskonna kontsert – parim neist, kus mina käinud olen ja arvatavasti ka jäeb parimaks – sest vaevalt, et nad enam paremini esineda suudavad.
Poole kontserti pealt sain löögi kõrri ja kuna tundsin end nõrgalt suundusin alla Genklubi baari ossa.
Istusin mugavalt tugitoolis ja lugesin mingit luuleraamatut, tõesti ei mäleta, kes autor oli, kui minu kõrval hakati malet mängima. Üks huvitavamaid partiisid, mida ma kunagi näinud olen.
Tõepoolest.
Ja kuna Zavood oli liialt täis, siis on mul üks mängimata malemäng, sest Genklubi pandi kinni, kui ma olin jõudnud malelaua valmis panna.
Ja Tartu oli eile öösel ilusam, kui ei eales varem – lummav udu.
Teie tõbine,
Liisa
Vaatasin ära filmi The Ugly Truth.
Võiksin öelda, et tegemist oli tüüpilise armastusfilmiga, kus kohtuvad mees ja naine, kes teineteist silmaotsastki ei salli, ning siiski õnnelikult suhtes lõpetavad.
See ei olnud siiski päris selline film. See oli intrigeeriv, awkward, paikapanev, kummastav ja midagi veel, millele ma päris täpselt näppu peale panna ei oska.
Ja see pani mind taaskord mõistma, et suhted on hirmutavad ja seda mõlemale poolele. Haiget ei taha ju meist keegi saada. Aga üksi näe ei taha ka keegi olla. Ikka ju tahaksid, et su kõrval oleks keegi, kes sind mõistaks ja sinust hooliks.
Mõtlesin eile bussiga linna sõites, et neid inimesi, kes seksi tahavad on nii ääretult palju. Neid on palju ka minu tutvusringkonnas ja kas nüüd just üllatuslikult, on neist pea pooled, kui mitte rohkem, naised.
Ma olen täiesti veendunud, et naised mõtlevad seksile sama palju, kui mehed, lihtsalt stereotüüp näeb ette, et mehed on need, kes ainult seksist mõtlevad ja naised on need asjalikud.
Ja ühiskondlikku rolli tuleb ju kanda. Nii ei halvustatagi naisi selles, et nad seksist mõtlevad, vaid hoopis mehi. Ja vahel tundub, et lausa topelt – naiste mõtete eest ka.
Igaljuhul istusin bussis ja mõtlesin, et pole sugugi nii lihtne leida kahte inimest, kes oleksid nõus teineteisega seksima. Eks ikka ole esmamäärav visuaalne effekt – nii meestele kui ka naistele. Ei tahaks ju ometi kellegi ebaesteetilisega magada, sest kuigi me teadlikult sellele ei mõtle, mõtleme siiski alateadlikult järglastele ja me ju ei taha, et meie järglased oleksid nõrgad. Seejärel mängib loomulikult suurt rolli keemia kui selline, mida tegelikkuses annab teeselda.
Ent siiski – minu meelest on üldjuhul mehel palju lihtsam naist leida, kui naisel meest. Sest naiste standardid on kõrgemad. Meil on pikad ja lausa lõputud nimekirjad sellest, mida me mehelt ootame. Need nimekirjad antakse meile kaasa jube lapsepõlves ning ühiskond ja meedia vormivad ja kujundavad neid veel pikemaks. Lõpeks ei ole mehe leidmine naise jaoks midagi enamat, kui linnukeste tegemine listis. Iseloomu omaduste hindmamine ja ümberhindamine. Mees lihtsalt on, sest linnuke on vaja kirja saada.
Mitte, et ma tahaks öelda nagu meestel poleks nõudmisi või mingeid standardeid – oh on küll, ent tihtilugu on neid palju lihtsam täita.
Ent kuna naiste nõudmised on liialt kõrged, ei läbi enamus mehi kadalippu – naist leida on kerge – pole eriti keeruline leida endale meelepärast naist – iseasi muidugi, kuidas ta endapoolele võita.
Ja sellepärast ongi nii palju inimesi, kes kõnnivad ringi, mõtlevad seksist ja on üksi…
Jälgime aktiivselt oma lesbikommuunis erinevaist kanaleist valimistulemuste laekumist.
Olen imelik.
Ei mitte sellepärst.
Panime pesu pesema ja unustasime kontrollimast, et kas ikka veevoolik on otsapidi vannis või mitte. Tund aega hiljem enam kontrollida polnud vaja, vastus kargass ise näkku: esikupõrand oli märg ja vannituba uppus.
Algasid kibekiired kuivatustööd, mis kandsid kiirelt vilja – kõik sai peaaegu kuivaks ja kenaks.
Ent alumiste naabrite meelest see sugugi nii ei olnud. Neile oli vesi kavalalt läbi lae liibund ning seina märjand. Puhtjuhuslikult oli ka pereisa äsja surnud ja lein veel kestis – tundus, et me olime ka selles süüdi.
Kisati ja karjuti, draamat sai nii mis mühises, ja mindi kindlustusse. Edit: Saabus info, et alumised kavatsevad teha endi sõnul kapitaalremondi ja kindlustus nõuab mingi raha meilt – ma loodan väga, et me ei pea nende kapitaalremonti kinni maksma – see vesi ei saanud nii palju kahju tekitada
Ent mina käisin ja jagasin Eedenis biolagunevaid kilekotte, sain lõigu pitsat ja kutse peole. Nii et kogu päev ei läinudki hukka.
Ent siiski kokkuvõtteks eelnevale jutule. Ma tõesti ei taha teada neid inimesi kellega ma elan ühes paneelmajas. Selleks pole vähimatki vajadust. No tõepoolest aga ei aitäh.
.
Teie oravasalliga,
Liisa
Konkreetsus on su teine nimi. Kõigele saab vastata. Põhiliselt jah, ei ning kui-on-probleem-siis-lahendame vormis.
Kurikaeltel pole sinu linnas kohta, juba riigiaparaadis tõmbasid neid siit kümnendiku jagu vähemaks. Nii ei ole võimalik, et keegi pakuks sulle näiteks Viru keskuse juures „Roeboki“ firmatosse müügiks.Üleüldse pole võimalik.
On asju, mida teistel juhtub, aga sinul mitte kunagi – tead alati kus ärkad.
—
rämpstoidule
seltskondlikele üritustele
pseodoprobleemide lahendamisele
kartulipannkookidele
alkoholile, ei vast talle veel suudan ei öelda, pean suutma – ühiskondlik surve võib käia omadega kus kurat
ja veel hunnikuis asjadele, mis hetkel ei meenu, kuid pole seetõttu vähem-olulised.
.
Teie hommikusärane,
Liisa-Mialee
Mialee
